Tõu olemus

Iga tõu “olemus” seisneb joontes, mille abil me teame, et tegemist on just selle ja mitte mõne teise tõuga. Kõik retriiverid (labradori, nova scotia, chesapeake’i lahe, kuldne, kiharakarvaline ja siledakarvaline) on aretatud jahiks ülesandega maastikult üles leida ja ära tuua haavatud või surnud jahisaak. Seetõttu peavad kõik retriiverid olema vastupidavad, omama tõhusat ja tugevat liikumist, olema mõõduka suuruse ja toekusega ning omama ilmastikukindlat ja vett tõrjuvat kasukat.

Retriiverid erinevad omavahel nii välimikult kui ka iseloomult, mis kujundati välja jahimeeste eelistuse abil ühes või teises piirkonnas, vastavalt sealsele maastikule ja ilmastikule ning jahisaagi tüübile.

Kuldse retriiveri olemust saab mõista tõu välisjoonise, iseloomu, pea, karvkatte, värvi ja funktsiooni kaudu. Ükski nimetatuist pole teisest tähtsam; peamine on koera üldine välimus ja tema võime täita oma algseid ülesandeid kui püsiv, võimekas, ‘õrna suuga’ lindude kättetooja. Tõu välisjoonis ühendab endas õiged proportsioonid ja ehitusliku tasakaalu, mis teevad kuldse retriiveri kergesti tuvastatavaks teiste retriiverite või koeratõugude seast. Tõu iseloom hõlmab endas iseloomu, suhtumist ümbritsevasse ja sõbralikku loomust. Kuigi värv on iseenesest pisisasi muude asjade, nagu kehaehitus või loomus kõrval, tuleneb selle tähtsus tõu nimest.

Pea on iga tõu juures ehtsuse näitaja, kuid seda ei tohi rõhutada koera kui terviku arvel. Pea ja ilme peavad peegeldama retriiverile esitatud funktsionaalseid nõudmisi ning tõule omast loomust.

Alljärgnevalt on esitatud FCI standard (EKL-i ametlikus tõlkes) koos tõuspetsialistide kommentaaridega.

FCI STANDARD NR. 111/ 29.01. 1999/ GB Kuldne retriiver

Päritolumaa: Suurbritannia.

Algse kehtiva standardi avaldamise kuupäev: 24. 06. 1987.

Kasutus: jahikoer.

FCI klassifikatsioon: 8. rühm: retriiverid, linde lenduajavad koerad, veekoerad 1. alarühm: retriiverid töökatsetega.

Esmalt tuleb meeles pidada, et kuldne retriiver kujundati ja arendati surnud või haavatud lastud linde jahimehele väljalt tooma ning standard peegeldab tõule kui jahikoerale esitatavaid nõudeid.

Üldmulje

Standard: sümmeetriline, tasakaalustatud, aktiivne, võimas, liikumine paralleelne maapinnaga; usaldusväärne, heasoovliku ilmega.

Kommentaar: tasakaalustatud välimust on raske määratleda, kuid selle olemasolu või puudumine on kohe märgata! See tähendab igasuguste liialduste puudumist mistahes kehaosas või nende suhetes teiste kehaosadega. Sümmeetriline on sõnastiku järgi “osadevaheline proportsioon, kahe poole tasakaal, kord ja harmoonia”. Tasakaalustatud kuldse retriiveri üldine proportsioon näeb ette, et koer on pisut pikem kui tema turjakõrgus, s.t soovituslik kerepikkuse suhe kõrgusesse on 12:11. Õiged proportsioonid on tähtsad tõu õige välisjoonise ja funktsionaalsuse säilitamiseks. Liiga pika kere ja lühikeste jalgadega koer ei ole tõhusalt töötav retriiver. Vahemaa turjast küünarnukini peab olema ligikaudu võrdne vahemaaga küünarnukist maapinnani. Heaks näiteks õigetest proportsioonidest on Ch Styal Scott of Glengilde, kes on klassikaline õige tasakaalu ja sümmeetria näide.

Koer ei tohi olla liiga raske luustikuga, see peab olema toekas, kuid mitte liiga raske –kuldne retriiver ei tohi meenutada newfoundlandi koeri. Küll aga peab tal olema jahisaagi kandmiseks sobiv kehaehitus. Tasakaal pole ilmne mitte üksnes kaelas, õlgades, roietes ja jäsemete pikkuses, vaid ka õlgade asetuses ja taganurkades. Õige kehaehitusega koer liigub õigesti, nii et tasakaalukas liikumine peab tunduma kerge ja pingutuseta; kui koer oleks hobune, siis oleks temaga ka mugav sõita. Pole ühtki teravat nurka, kõikjal on kaared. Väga tähtis on meeles pidada, et kuldne retriiver on midagi enamat kui kasukas ja suhtumine. Standardis pole kasutatud mõisteid “armas” ja “kenake”, mistõttu kuldne retriiver peab välja nägema sportliku, liikuva ja paindlikuna, omades piisavalt tugevust ja vastupidavust päevadepikkuseks tööks jahitööks. Lihased peavad olema tugevad ja arenenud, ilma et need kuidagi ülemääraselt esile kerkiksid.

Käitumine/iseloom

Standard: allub hästi dressuurile, taibukas ja kaasasündinud töövõimega; heatahtlik, sõbralik ja enesekindel.

Kommentaar: kaasasündinud töövõime tähendab seda, et koer on suuteline kandma rasket lindu üle äsjaküntud põllu või hüppama, jänes suus, üle takistuste või ujuma läbi üleujutatud alade, part suus … ja on valmis töötama kogu päeva. Kuldne rertiiver peab olema innukas, ärgas ja enesekindel. Kuldne retriiver ei tohi iial olla hüperaktiivne, agressiivne, arg või vähese enesekindlusega.

Olulised on ka kuldse retriiveri sõbralikkus, valmisolek inimese soovidele koheselt reageerima, rahulik suhtumine teistesse koertesse ning kohanemisvõimelisus. Kuldse retriiveri usaldav ja kiinduv loomus on tema tähtsamaid külgi, see on olulisem kui mistahes kehaline omadus. Aretajad peavad esmalt tagama, et nende aretuskavas on iseloom eelistus nr.1. Heatahtlikkus peab koerast välja kiirguma igal hetkel ning seda tuleb hindamisel kindlasti arvesse võtta. Mistahes agressiivsus või vaenulikkus ilma välise ärrituseta ei ole tõule omased. Paljudel kuldsetel on omadus ‘naeratada’ või ‘naerda’ suunurki kergitades.

Pea

Standard: tasakaalus ja peenelt vormitud.

Kommentaar: on raske määratleda seda, mis teeb suurepärase pea tavalisest peast erinevaks; need on väikesed nihked proportsioonides, kujus ja joontes, mis teisendavad mulje. Pea peab olema selgete piirjoontega ja n-ö ‘peitliga tahutud’, st ei tohi olla rohmakas. Väga tähtis on koera ilme, mis moodustub silmade kujust ja värvist, kolju struktuurist ja kõrvade asetusest.

PEAPIIRKOND

Standard:

Kolju: lai, kuid mitte rohmakas, asetseb tugevalt kaela otsas. Otsmikulõige (üleminek laubalt koonule): selgelt märgatav.

Kommentaar: kolju on pisut ümar ja lai, kukal ei tohi olla liialt märgatav. Otsmikul ei tohi olla kortse ning kolju peab olema profiilis koonuga peaaegu paralleelne. Otsmikulõige ei tohi olla järsk nagu ameerika cocker-spanjelil ega tohi meenutada lauget suusanõlv. Piiritletud otsmikulõige tähendab seda, et silmade vahel peab olemas piisav vagu. Isase pea on massiivsem ja tugevama otsmikulõikega kui emase koera pea.

NÄO PIIRKOND
Nina

Standard: eelistatavalt must.

Kommentaar: Ninapeegel, silmalaugude ääred ja mokad peavad olema tumedad, eelistatavalt mustad. Kirju või roosa nina on tõsised puudused. Erandiks on vaid nn ‘talvenina’, mis kuldsetel võib tekkida ultraviolettkiirguse vähesuse tõttu. Niikaua, kui ninapeegli ümber on näha tumedamat ranti, ei ole tegemist tõsise puudusega. Maksakarva ninapeegel ei ole lubatud.

Koon

Standard: võimas, lai ja sügav. Koonu pikkus on enam-vähem võrdne pea pikkusega otsmikulõikest kuklani. Kommentaar: kuna retriiver on loodud jahisaaki ära tooma, siis on tugev koon olulise tähtsusega. Koon peab olema koljuga enam-vähem ühepikkune ja sulanduma sujuvalt koljusse. Tugev, hea laiuse ja sügavusega koon ning tugev alalõug on tähtsad jahisaagi kandmiseks, seetõttu ei tohi koon iial olla kitsas, kiilukujuline ega nõrk. Mokad ei tohi olla liialt rippuvad, vastasel juhul koguvad need prahti ning teevad raskeks jahisaagi haaramise ja kandmise. Vurrud on kuldsel retriiveril tööks vajalikud nende tundevõime tõttu ning neid ei aeta ka näitusteks ära.

Lõuad/hambad

Standard: lõuad on tugevad, nõutav on täiuslik, korrapärane ja täielik käärhambumine, st ülemised hambad ulatuvad üle alumiste ja on lõualuuse asetatud täisnurga all.

Kommentaar: tõu seisukohalt on üla- ja alahambumine väärad; niisamuti on tähtis täishambumine (st 42 hammast hambaskeemi alusel) – need tagavad koera suutlikkuse teha hästi oma tööd. Tasahambumine pole soovitav, sest nii kuluvad koera hambad liialt ruttu.

Silmad

Standard: tumepruunid, asetsevad teineteisest üsna kaugel, tumedate äärtega.

Kommentaar: silmad loovad armsa mulje, seetõttu on nende suurus ja värv väga olulised. Silmad peavad olema tumepruunid, kuid mitte mustad – viimane rikub ilmet; samuti ei tohi need olla helepruunid ega kollased, mis muudavad koera ilme karmiks või isegi õelaks. Ka liiga väiksed või suured silmad rikuvad ilmet, nii et silm peab olema keskmise suurusega, liibuvate laugudega ja tumeda pigmendirandiga ümber silma. Silmad ei tohi asetseda liialt ligistikku, vaid peavad olema teineteisest piisavalt kaugel, et näida koljus tasakaalustatuna.

Retriiverile kui maastikul töötavale koerale on olulised liibuvad laud; liialt lahtine silmalaug võimaldab mustusel silma ligi pääseda ja tekitab silmaärritust.

Kõrvad

Standard: keskmise suurusega, asetatud silmadega enam-vähem ühele joonele.

Kommentaar: kõrvanahk peab olema pehme ja painduv, kaetud karvaga. Kõrvaäär peab liibuma rahulikus olekus vastu põske. Õige suurusega kõrv peab ulatuma samal küljel asuva silma sisenurgani. Kui kõrvad on liialt suured, siis jääb koerast hagija või spanjeli mulje, kui need on liialt väiksed, jääb mulje, nagu oleksid nad pähe kleebitud.

Kael

Standard: hea pikkusega, nahavoltideta ja lihaseline.

Kommentaar: tugev, lihaseline kael on jahisaagi kandmisel elulise tähtsusega, seetõttu ei tohi see olla liiga pikk (mis muudab kaela nõrgaks) ja peab olema lihaseline, et suuta erineval pinnasel liikuda, hüpata ja ujuda, jahisaak hambus. Kael peab sulanduma õlgadesse. ‘Lakk’ on koerale tähtis elutähtsate organiste kaitsmisel, mistõttu pole õige kaela setteri moodi paljaks ajada. Kael peab olema kukla juurest kergelt kaardunud; samas ei tohi see muutuda ‘hirvekaelaks’, mis kaunilt kaardudes järsu nurga all õlgadeks üle läheb. Tuleb meeles pidada, et kuldse retriiveri tasakaalustatus tuleneb just õige asetusega kaelast õlgadel.

Kere

Standard: tasakaalus.

Kommentaar: kere pikkus tuleneb hästikaardunud rinnakorvist, mis ulatub kaugele taha ja läheb üle lühikeseks laiaks nimmekohaks, ja mitte lühikesest rinnakorvist pika nimmekohaga. Kerepikkus ületab turjakõrguse, mis võimaldab roietel piisavalt taha ulatuda. Kere ei tohi olla liiga pikk, sest see toob kaasa nõrga selja.

Selg

Standard: sirge. Kommentaar: selg peab olema kindel ja jääma maapinnaga paralleelseks. Nimme: Standard: tugev, lihaseline ja kompaktne.

Kommentaar: Nimme peab olema lühike, et olla tugev.

Rindkere

Standard: südame juures sügav. Roided pikad, hästikaardunud.

Kommentaar: töökoera jaoks on ülimalt tähtsad kaardunud roided, mis jätavad südamele rinnakorvis piisavalt ruumi. Samas võib liialt ümar rinnakorv hakata takistama keha esiotsa liikumist, sundides koera küünarnukke sisse keerama. Kitsas rinnakorv jätab liiga vähe ruumi südamele ja kopsudele ning takistab head ujumist. Kui rinnakorvil jääb vajaka sügavusest, näib koer liialt kõrgejalgsena ning kopsude töövõime on puudulik. Liiga sügav rinnakorv seevastu muudab koera jässakaks.

Saba

Standard: asetatud ja kantud seljaga ühel joonel, ulatub kannaliigeseni, ei kaardu otsast.

Kommentaar: seljajoon, saba asetus ja sabahoid on omavahel seotud. Kuna kuldse retriiveri saba toimib ujudes tüürina ja on liikuva koera tasakaalu tagaja, on selle asetus ja hoid väga tähtsad – tegemist on ikkagi jahikoeraga. Kõrge ja vertikaalne sabahoid mitte üksnes ei riku tõule omast õiget profiili, vaid takistab ka saba õiget toimimist nii vees kui ka maal liikudes. Saba peab olema seljajoone loogiline jätk või kaarduda pisut ülespoole, kuid see ei tohi kunagi tõusta laudjast järsu nurga all üles.

Jäsemed

ESIJÄSEMED

Standard: sirged, tugeva luustikuga.

Kommentaar: sirged esijäsemed tähendavad kere vastu liibuvaid, kindlaid küünarnukke, mis ei pöördu ei sisse ega välja. Kuna kämblad on liikumisest tekkiva šoki pehmendajad, siis õige asetusega, pisut ettepoole olev kämmal tagab liikumisel suurima tõhususe ja pehmendab maaga kokkupuute šokki. Liiga sirge kämmal ei pehmenda šokki piisavalt, liiga längus olev kämmal on nõrk.

Õlad

Standard: hästi tahapoole suunatud, abaluu pikk. Õlavars: abaluuga ühepikkune, asetab jäsemed hästi keha alla. Küünarnukk: tihedasti vastu külge.

Kommentaar: abaluu peab olema maapinna suhtes 45-kraadise nurga all. Soovitav on 90-kraadine nurk õlavarreluu ja abaluu vahel ning mõlemad on üldjoontes ühepikkused, kusjuures sama nurk peab olema reie- ja sääreluu vahel. Liiga nüri nurk õlavarre- ja abaluu vahel toob jalad liialt ette. Abaluu lühidus surub abaluu liialt lahti ning nõrgendab sellega koera kehaehitust. Samuti jääb koera samm niimoodi liiga lühikeseks. Lühikese õlavarreluu korral peab liikudes esijalgu liialt kõrgele tõstma selleks, et saavutada piisavalt pikka sammu. See aga kulutab üleliia energiat!

Vahemaa maapinnast küünarnukini on ligikaudu pool turjakõrgusest. Kuldne retriiver ei tohi iial tunduda kõrgejalgsena; samas ei tohi ta mõjuda ka liialt madalajalgsena, mis muudaks ta kere liialt pikaks. Sirge esiosa ja lühike õlavars on muutunud tõus üheks suuremaks probleemiks. Halb esiosa peegeldub lühikeses, ebatõhusas sammus ja lõtvades õlgades. Sirgete õlgadega käib sageli kaasas lühike ja püstine kael ning puudulik eesrind. Ükski nimetatud joontest ei sobi töötavale jahikoerale!

TAGAJÄSEMED

Standard: tugevad ja lihaselised.

Põlv: hästi kaardunud.

Säär: hea.

Kand: madala asetusega, tagant vaadates sirge, ei vaju sisse- ega väljapoole. Kooskandsus (lehmajalad) ülimalt ebasoovitav.

Kommentaar: kuldne retriiver vajab võimsaid tagajäsemeid, mis tagavad sellise tõuke, et koer on suuteline terve päeva liikuma ja töötama. Tuleb jälgida, et kand ei pöörduks liikudes sisse ega välja ning tunduks paigal seistes madala asetusega, sest see tagab pöia tugevuse. Oluline on õige vaagnaluu kalle, mis on ca 30 kraadi tasapinnast. Normaalseisus tagab see tagajäsemetele 90-kraadise nurga. Liiga järsult langev vaagen toob jalad liialt kere alla ning jätab mulje kükitavast koerast. Samuti toob see kaasa liialt madala asetusega saba. Liiga püstine vaagen tõstab tagumiku üles.

KÄPAD

Standard: ümarad kassikäpad.

Kommentaar: õiged käpad on jahikoerale väga tähtsad. Lamedad, laialiaetud varvastega või jänesekäpad ilma paksu padjandita ja hästikaardunud varvasteta ei taga kindlat ja tõhusat tööd maastikul.

Kõnnak/liikumine

Standard: võimas, hea taganttõukega. Eest ja tagant vaadates liigub otse ja kindlalt. Samm on pikk ja vaba, esikäppi ei loobi eest kõrgele.

Kommentaar: kuldse retriiveri liikumine peab olema sujuv, pingutusteta. Liiga suured taganurgad muudavad liikumise tagant nõrgaks. Kui koer tõstab eest käppi liiga kõrgele (nagu koolisõiduhobune), siis raiskab ta liialt energiat ega suuda töötada erineval maastikul. Koer, kelle jäsemete nurgad on sirged nii ees kui ka taga, on tasakaalustatud, kuid liigub lühikeste sammudega. Ka stiilsena tunduv ‘pea püsti’ liikumine ei ole õige: seda põhjustab kas koera väär kehaehitus või koera ebaõige esitus, sest see peegeldab või põhjustab esijäsemete üleliigset sirutust. Õige sammu pikkuse ja tõukega koer, kes liigub sujuvalt, langetab oma pea ja kaela pisut ettepoole, et saavutada liikumise parim tõhusus, see aitab koeral säilitada õige raskuskeskme ehk ‘kineetilise tasakaalu’. Seetõttu tuleb koeral lasta liikuda vaba rihma otsas ja mõõduka kiirusega.

Liikumine peab olema koordineeritud ja sujuv, seljajoon peab jääma maapinnaga ühele joonele ega tohi kuidagi rulluda ega põruda – viimased viitavad koera halvale seisundile või ebaõigele ehitusele. Jäsemetega sõudmine ja ülemäärane taganttõuge pole tõhusad, energiat säästvad liikumisviisid ega sobi seetõttu jahikoerale.

Karvkate

Karv

Standard: sirgelt või laines, hea pikkusega, tiheda vettpidava aluskarvaga.

Kommentaar: pealiskarv on liibuv ja moodustab ilmastikukindla mantli. See ei tohi olla siidine, nagu setteril ega ka karm või kare nagu terjeril ning peab lasuma kerega paralleelselt, et vesi saaks sellest võimalikult kergelt välja voolata. Tihe villane aluskarv moodustab umbes tollistest kuni pooleteist-tollistest karvadest ja peab takistama veel nahani jõudmast. Karvkate peas, kõrvadel ja jäsemete esiosal peab olema pehme ja lühike, aga siiski tihe nagu aluskarv. Lisaks on veel narmaskarv kere alumisel küljel, sabal ja kintsudel, mis moodustab n-ö pehme kontuuräärise.

Ülemäärane karvkate ja narmaskarvastik ei sobi kokku kuldse retriiveri kui jahikoeraga. Kaasaegne karvahooldus loob sageli mulje puhevil karvast, nii et karv näib kerest eemale hoidvat ja loob mulje võimsamast luustikust. See on väär: kuldse retriiveri kasukas peab liibuma vastu keret ning olema tugeva tekstuuriga, et tõrjuda eemale vett ja tolmu. Karva tekstuur peab võimaldama karval kiiresti kuivada pärast veest väljatulekut. Pehme või siidine karv imab liialt palju vett ning tal puudub õige karvkatte kaitseomadus.

Laineline karv, mis on eriti ilmne koera seljal ja ‘pükstel’, on täiesti standardikohane ja näitab ainult karva õiget tekstuuri.

Värvus

Standard: mistahes kuldne või kreemika varjund, mis ei muutu mahagoniks ega punaseks. Lubatud on vaid üksikud valged karvad rinnal.

Kommentaar: kui briti standard 20. sajandi algul vastu võeti, ei olnud kreemikas värv lubatud, kuid 1936. a. standard lisas selle juurde. Värvus pole nähtus, mille pärast hinnet tõsta või alandada, niikaua, kuni see jääb määratud raamidesse valge ja mahagonpunase vahel.

Karvkate on kõige tumedam kõrvadel, seljal ja kerel, kõige heledam narmaskarvadel kere alumisel poolel, sabal ja kintsudel. Kuldsete heledamaid varjundeid ei tohi segi ajada selgelt piiritletud valgete märgistega, viimased ei ole lubatud.

Suurus

Standard: ideaalne turjakõrgus: isastel 56-61 cm (22-24 tolli), emastel 51-56 cm (20-22 tolli).

Kommentaar: suurust on raske silmaga mõõta. Täielikult tasakaalustatud koer tundub alati pisut väiksemana kui ta on.

Vead

Standard: igasuguseid kõrvalekaldeid nimetatud punktidest tuleb pidada veaks. Vea tõsiduse hindamisel tuleb arvestada kõrvalekalde ulatust.

Kommentaar: täiuslikku koera pole sündinud. Igal koeral on oma vead, kuid need, mis puudutavad koera aretamise eesmärki, st vead, mis mõjutavad liikumist, lõugu ja hambumist ning üldist kehaehitust, on tõsisemad kui teised. Ei tohi iial langeda vigade hindamise lõksu ega märgata ainult vigu või voorusi, kuna sel viisil võib tulemuseks saada keskpärasuse.

Standard: NB: isastel koertel peavad kaks nähtavalt normaalset munandit olema täielikult laskunud munandikotti.

Kommentaarid on refereeritud raamatutest:

Wendy Andrews (Catcombe kennels) Golden Retriever. The Breed Standard Illustrated, 1999. Raamat on autori rikkalike illustratsioonidega ja saadaval autori käest: Catcombe Publications, Catcombe, Hilmarton, Calne, Wiltshire SN11 9HR, England Valerie Foss (Elswood kennels) Golden Retrievers Today, 1994. Raamat on illustreeritud, saadaval Interneti suuremates raamatupoodides (Krisostomus Eestis või Alibris.com, Amazon.com, Abebooks.com)

The Golden Retriever Illustrated Standard